Ivan Illich sündis Viinis. Tema ja ta nooremad kaksikvennad elasid hästi, käisid heades koolides ning rändasid laialdaselt Euroopas. I. Illich käis Piaristen’i gümnaasiumis Viinis 1936 – 1941. Ta lõpetas eelülikooli õpingud Firenzes ja läks siis Firenze ülikooli õppima histoloogiat ja kristallograafiat. Sel hetkel otsustas Illich preesterkonda astuda. Siis läks ta õppima Rooma Gregoriuse ülikooli usuteadust ja filosoofiat.1951. aastal sai ta Salzburgi ülikoolis doktori kraadi ajaloos. Selle perioodi üks intellektuaalseist päranditest oli 13. sajandi kiriku institutsiooni arengu mõistmine. See aitas tal hiljem formuleerida ja avaldada kriitikat. Doktori kraadi tegemise ajal hakkas ta ka juba tööle preestrina New York’is. Seal viibis Illich kuni 1956 aastani. Tema kogudusse kuulusid suuremalt jaolt iirlased ja puertoriikolased. Ivan Illich rääkis õigepea puertoriikolaste kultuuri eest ja „kultuurilise ükskõiksuse vastu“ osana valdavast kultuurist. Oma elu jooksul on ta pidanud töötama kümnes eri keeles.
Illich asutas sisekultuuri keskuse, et treenida misjonäre Ladina-Ameerikasse tööle. Ta tahtis, et nad moderniseeriks Ladina-Ameerika kirikut, õpiksid Hispaania keelt, et ära tunda ja hinnata nende endi kultuurielamuste piiranguid. Juba algusest peale tahtis Illich, et institutsioon paikneks Ladina – Ameerikas ning rajas selle lõpuks Cuernavacasse Mehhikos. Keskus nimetati peagi ümber CIDOC’ks (Centre for Intercultural Documentation). See võttis vastu mitmeid sadu misjonäre iga aasta.
Peale CIDOC’st lahkumist hakkas ta tegelema koolide negatiivse mõjuga – ta oli nõutud kõnepidaja sellel teemal. Tema raamatud „The Celebration of Awareness“(„Teadvuse tähistamine“) ja „Deschooling Society“ („Koolideta ühiskond“ tõid tema mõtted palju laiemale avalikkusele, nagu seda tegi ka tema töö kolleegidega CIDOC’st näiteks Everett Reimeriga. (Ivan Illich: deschooling, conviviality and the possibilities for informal education and lifelong learning URL)
